Teenusepakkuja Joostes OÜ · reg 16448837
Tallinna vannitoaremondid

Töökorraldus ja ajakava

Vannitoa lammutus ja prügivedu

Hea vannitoaremondi lammutus ei tähenda lihtsalt kõige vana välja lõhkumist. Enne töö algust määratakse, mis säilib, kuidas kaitstakse korterit, kuhu liiguvad jäätmed ja millal saabuvad järgmise etapi materjalid.

Sisu kontrollitud 27. augustil 2026. Tehniline ja õiguslik vajadus kinnitatakse alati konkreetse objekti järgi.

Lammuta liigiti

Eemalda seadmed ja materjalid kontrollitud järjekorras, et metall, keraamika, mineraalne materjal, puit, kips, plast ja ohtlikud jäätmed ei muutuks üheks segakoormaks.

Too materjal etapiviisiliselt

Kõiki plaate, segusid, mööblit ja sanitaartehnikat ei ole mõistlik esimesel päeval korterisse kuhjata. Tarne seotakse tööjärjekorra ja vaba kuiva hoiukohaga.

Planeeri 3–6 nädalat

Tavalise väikese vannitoa tervikremondi tööperiood on sageli ligikaudu 3–6 nädalat. Planeeringumuutus, projekt, peidetud kahjustus või eritellimus võib viia töö 5–8 nädala või pikema ajani.

Tööprotsessi visuaalne ülevaade

Kuus nähtavat vannitoaremondi etappi

Iga järgmine etapp toetub eelmise kontrollile. Pildista varjatud tööd enne nende katmist ja seo maksegraafik nähtava tulemuse või üleantava dokumendiga.

Pildiseeria näitab tööjärjekorda ja peamisi kontrollpunkte. See ei ole ühe kliendi objekti fotoseeria ega tõenda konkreetse objekti töövõtteid või tulemust. Tegelik tööjärjekord ja lahendus kinnitatakse objekti järgi.

Vannitoa remondi etapid Tallinna kortermajas: vasakul kaitstud tööala ja liigiti kogutud jäätmed, paremal pärast kontrollitud lammutust avatud pinnad ja püstikud
Põhikontroll: Enne lammutuse lõpetamist kontrolli, et püstikud ja ventilatsioon oleksid terved, jäätmed liigiti kogutud ning ehitustolm ülejäänud korterist eraldatud.

Etapp 1

Tööala kaitsmine

Enne lõhkumist eraldatakse tööala, kaetakse liikumistee ning kaitstakse põrand, nurgad ja vajadusel lift.

Jälgi: Kaitse peab püsima terve, liikumis- ja evakuatsioonitee vaba ning ehitustolm ülejäänud korterist eraldatud.

Etapp 2

Kontrollitud lammutus

Sanitaarseadmed eemaldatakse enne pinnakatete eemaldamist. Vaheseina, šahti või sanitaarkabiini osa lammutatakse alles pärast tööpiiri kinnitamist.

Jälgi: Jäätmed kogutakse liigiti ning püstikuid, ventilatsiooni ja säilitatavaid ühendusi ei kahjustata.

Vannitoa remondi etapid Tallinna kortermajas: vasakul nähtavad vee-, kanalisatsiooni- ja elektripaigaldised, paremal nurkade ning läbiviikudega hüdroisoleeritud märgruum
Põhikontroll: Enne pindade sulgemist pildista trassid ja ühendused; enne plaatimist kontrolli hüdroisolatsiooni nurki, läbiviike ning trapiliidet.

Etapp 3

Torud ja elekter

Vee-, kanalisatsiooni- ja elektripaigaldised tehakse enne pindade sulgemist ning jäetakse kokkulepitud kohtades hooldatavaks.

Jälgi: Pildista trassid ja ühendused; lepi kokku lekke- või survekontroll ning elektritööde mõõte- ja kontrollidokumendid.

Etapp 4

Hüdroisolatsioon

Põrand, märgala, nurgad ja läbiviigud kaetakse ühe kokkusobiva süsteemina tootja juhendi järgi.

Jälgi: Kontrolli nurga- ja liitelinte, toruläbiviike ning trapiliidet ja lase etapp enne plaatimist pildistada.

Vannitoa remondi etapid Tallinna kortermajas: vasakul pooleliolev plaatimine kaitstud põrandaga, paremal paigaldatud WC, dušš, valamu ja valgustus
Põhikontroll: Enne üleandmist kontrolli põrandakaldeid, lekkeid, äravoolu, ventilatsiooni ja elektrikaitsmeid, sealhulgas rikkevoolukaitset, ning võta vastu varjatud tööde fotod ja muud kokkulepitud dokumendid.

Etapp 5

Plaatimine ja vuukimine

Plaatide jaotus, lõiked, põrandakalded, vuugid ja elastsed liited tehakse kokkulepitud lahenduse järgi.

Jälgi: Jälgi äravoolu suunas kaldeid, puhtaid lõikeid, hooldusavade säilimist ning materjalide kuivamis- ja kõvenemisaegu.

Etapp 6

Lõpppaigaldus ja üleandmine

Paigaldatakse sanitaartehnika, mööbel, klaas ja elektriseadmed ning tehakse lõppkontroll ja koristus.

Jälgi: Kontrolli lekkeid, äravoolu, ventilatsiooni ja elektrikaitsmeid, sealhulgas rikkevoolukaitset, ning võta vastu fotod, mõõtmised, juhendid ja garantiid.

Remondi perioodide ajaline raam

Allolevad ajad on tööpäevade orientiirid, mitte lubadus. Neid ei liideta alati üks ühele: osa ettevalmistusi ja tarneid saab teha paralleelselt, kuid kuivamisajad ja kontrollpunktid ei ole mõistlikud kiirustamise kohad.

1. Mõõdistus ja ettevalmistus

3–10 tööpäeva enne objekti

Tööpiir, KÜ teavitused, vee sulgemine, kaablid ja püstikud, toodete mõõdud, tarneplaan ning jäätmeveo koht. Eritellimus ja projekt võivad ettevalmistust pikendada.

2. Korteri ja ühispindade kaitsmine

0,5–1 päev

Tolmutõke, liikumistee ja lifti kaitse, tööala eraldamine, ventilatsiooni ning naaberruumide kaitsmine. Enne lõhkumist kontrollitakse vee ja elektri ohutut lahutamist tööpiiris.

3. Sanitaartehnika eemaldus ja lammutus

2–4 tööpäeva

Seadmed eemaldatakse enne pindasid. Plaadid, keraamika, metall, puit, kips, pakendid ja ohtlikud jäätmed hoitakse eraldi; šahti, vaheseina või sanitaarkabiini ei lõhuta oletuse põhjal.

4. Torud, elekter, ventilatsioon ja aluspinnad

4–8 tööpäeva

Püstikuühendused, uued ahelad, trapp, kalded, seinte ja põranda parandused. Pärast lammutust ilmnenud kahjustus võib ajakava muuta.

5. Hüdroisolatsioon ja kuivamisajad

3–6 tööpäeva

Krunt, lindid, läbiviigud ja süsteemi kihid tehakse tootja juhendi järgi. Järgmine etapp algab alles lubatud kuivamis- või kõvenemisaja järel.

6. Plaatimine ja vuukimine

4–8 tööpäeva

Paigutus, lõiked, kalded, liimimine, vuuk ja sanitaarsilikoon. Suur formaat, mosaiik või keerukas nišš pikendavad tööd.

7. Seadmed, elekter ja üleandmine

2–4 tööpäeva

WC, valamu, segistid, klaas, mööbel ja valgustid; lekkekontroll, elektrimõõtmised, lõppkoristus ning dokumentide üleandmine.

Vannitoa lammutamine samm-sammult

Enne lammutamist suletakse tööpiiris vesi ja tehakse elektriahelad ohutuks. Tööala eraldatakse tolmutõkkega ning korteri uksest vannitoani kaitstakse põrand, nurgad ja vajadusel lift. Vana ventilatsiooniava ei suleta ning lammutusjäätmeid ei visata šahti ega tavaprügi hulka.

Pildista enne sulgemist püstikud, toruühendused, kaablid ja aluspinnad.

Eemalda esmalt mööbel ja sanitaartehnika, seejärel pinnakatted ning alles kontrolli järel vaheseinad või kabiini osad.

Hoia tolmune lammutustsoon ülejäänud korterist eraldi; ära suuna ehitustolmu maja ühisesse ventilatsiooni.

Ära freesita ega lõigata kandvat paneeli enne konstruktsiooni ja lubatud töömeetodi kinnitamist.

Kui ilmneb tundmatu plaat, isolatsioon või kiuline materjal, peatatakse töö kuni materjali tuvastamiseni.

Jäätmed viiakse korterist ära väikeste ohutute partiidena, mitte ei koguta kogu remondi ajaks vannituppa või trepikotta.

Asbestikahtlus tähendab töö peatamist. Enne remonti või lammutust tuleb veenduda, et tööpiiris ei ole asbesti. Kui sisaldus kinnitatakse, kehtivad asbestitöö erireeglid: kirjalik töökava, saaste leviku vältimine ning suletud pakend. Tundmatut materjali ei tohi lihtsalt purustada ja tavaprügina välja viia.

Kus hoida uusi materjale?

Materjalide ladustamise plaan tehakse enne esimese kauba saabumist. Kõige parem on jagada tarne lammutuse, aluspindade, plaatimise ja lõpppaigalduse etappideks.

Plaadid

Kuivas lukustatud ruumis, tehasepakendis ja stabiilsel alusel. Suurt punktkoormust ei koondata vana või kontrollimata puitvahelae ühte kohta.

Segud, vuugid ja hüdroisolatsioon

Kuivas ning tootja lubatud temperatuurivahemikus. Niiskunud, külmunud või aegunud materjali ei kasutata.

WC, valamu, mööbel ja dušiklaas

Originaalpakendis, löögi ja ümberkukkumise eest kaitstult; klaas ja keraamika tuuakse võimalikult lähedal paigalduspäevale.

Torud, kaablid ja väikematerjal

Märgistatud kastides tööetapi järgi, mitte läbisegi lammutusjäätmetega. Sertifikaadid ja tootepaberid hoitakse alles.

Ühiskasutatav pind

Trepikoda, evakuatsioonitee, tehnoruum ja lifti ees olev ala ei ole ehitusmaterjali püsiladu. Ajutine kasutus lepitakse KÜ-ga kokku ja liikumistee hoitakse vaba.

Ehitusjäätmete ajutine kogumine ja äravedu

Tallinn nõuab ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumist. Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi tähistatud kinnisesse või lukustatavasse mahutisse. Tänavale paigutatav mahuti tuleb kooskõlastada ning jäätmed antakse üle vastava loaga käitlejale või viiakse jäätmejaama.

Korteris

Kasuta tugevdatud ja märgistatud kotte või mahuteid. Hoia tolmav materjal suletuna ning väldi põrandale ohtlikku punktkoormust.

Hoovis või tänaval

Mahuti paikneb tasasel kõval alusel. KÜ maa kasutus lepitakse kokku; tänavale paigutamine vajab Tallinna Transpordiameti kooskõlastust.

Pärast äravedu

Säilita aktid, tšekid ja muud jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid vähemalt ametlikus juhendis nimetatud aja.

Ametlikud lähtekohad: Tallinna ehitus- ja lammutusjäätmete kogumise juhend, tööohutuse nõuded ehituses ja asbestitöö nõuded.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua kestab väikese vannitoa lammutamine?

Sanitaartehnika eemaldus ja kontrollitud lammutus kestavad tüüpilises lähteolukorras sageli 2–4 tööpäeva. Sanitaarkabiin, tundmatu konstruktsioon, asbestikahtlus, raskesti ligipääsetav korter või töö käigus leitud kahjustus võivad aega pikendada.

Kus hoida vannitoa remondi ajal lammutusjäätmeid?

Jäätmed kogutakse liigiti tugevatesse suletavatesse ja märgistatud kottidesse või mahutitesse ning viiakse ära ohutute partiidena. Trepikoda, evakuatsioonitee ja lifti ees olev ala ei ole püsiladu; korteris tuleb arvestada ka põranda koormuse ning tolmutõkkega.

Kas ehitusjäätmete konteineri võib panna Tallinna tänavale?

Tänavale paigutatav mahuti vajab kooskõlastust ning asukoht peab säilitama ohutu liiklemise. Korteriühistu maal lepitakse kasutus ühistuga kokku; jäätmed antakse üle vastava õigusega käitlejale või viiakse sobivasse jäätmejaama.

Järgmine samm

Vali piirkond ja küsi objekti järgi pakkumist

Piirkonna lehel saad lisada aadressi ja korteri, ruumi praeguse seisu, soovitud lahenduse ning ajakava.